Pilvelammaste sepikoda

00:00

2011-10-05T14:01:00.000-07:00

Just sellisel kellaajal sain ma voodisse, et kirjutada... mmm.. ma ei oskagi täpsustada, millest täpselt. Ilmselt lihtsalt sellest, et ma olen armunud. Üsna tüüpiline tunne, miks ma ajaveebitsema kipun, eksole. Minu seekordsel (taas)armumisel on kaks nime: üks on juba päris krooniline - peaaegu aasta!- ja algab V tähega (ja seda pikemalt ilmselt seletama ei pea, kellesse ja miks), teine armastus on üks maa, millest kuuldes mul ikka ja jälle käed värisema hakkavad - triibulised pluusid, romantiline tulede südaöö, pikad sigaretid, baretid, croissantid, tõelise andumusega valminud kokakunst, tänavalapsed elamas elevantides, hõbedased küünlajalad, keerlevad väikesed tüdrukud, rrrrrrrr. Jah, ma tulin just vaatamast filmi "Südaöö Pariisis" (arvake ära, kes filmi välja valis!) ja hoolimata sellest, et nagu Hollywoodilikule filmile kohane, oli lõpp etteaimatav, oli see siiski nii lummav, et tuletas taas mu Julia vaimustuse meelde ("Julie&Julia"'st on kuskil varasemalt kirjas) ja tahan nüüd veel rohkem kui 2 päeva tagasi (mul on üldine Prantsuse vaimustus viimasel ajal Indiaarmastuse kõrvale tagasi kolinud, toim.) kokata kokata kokata,lugeda edasi hüljatuid, õppida prantsuse keelt, külastada Pariisi ja tippida ringi nagu teie väike prantsuse plikake.

Kirrke', teie prantslanna

Mida uut?! Mida uut?!

2010-12-02T02:05:00.000-08:00

Haaa, lumi on lõpuks maas, raekojaplatsil käivad kahtlaste väikeste kollaste mehikeste jõugud keskpäeviti ringe moodustamas ja Tartu juhin Tallinnat 9 külmakraadi võrra.
Mida veel?
Ma olen siin viimastel päevadel pääris palju selliste ägedade, või õigemini ägfdfdate (Meelis, paranda mind!) taimede kohta artikleid lugenud:

või

kelledest viimane on suuresti süüdi selles, et ma üldse bioloogiat õppima tulin ja esimene süüdi selles, et ma botaanikast vaimustuses olen.
Nii et, Katu, kui järgmine kord keegi küsib, mis mu lemmiklilled on, siis vasta nii : "Ilmselt Euphrasia officinalis, aga kui seda ei leia, siis kõik Ophrys sp. tekitavad temas ka lapselikku vaimustust."
Muidugi korjata neid ei tohi, aga ma usun, et suurem osa inimesi ei leiaks neid ülessegi...

Ühesõnaga, kuna ma lugesin siin rohkelt artikleid, siis tuli mu pähe korraga pääris palju mõtteid, mida ma teostama peaks hakkama, ja ägedaid avastusi ka. Kas te teate üldse kui palju eesti filme te näinud olete? Mina lugesin lõpuks kokku 88, mis on kogu 481 (kui ma sellegi õigesti kokku lugesin) kõrval hädiselt väike arv. Nii et selles valdkonnas ootab ees suur parandustöö, esialgne eesmärk on 50%, mis arvestades, et ma ise lootsin näinud olevat 60% ja Meelis 30%, isegi väike arv.
Ja siis tuksub mu laua peal pikemat aega üks suurepärane kokaraamat, oodates sisseõnnistamist, nii et detsembri rahadega saavad varsti alguse nii filmi- kui ka kokandusprojekt. :). Ootan juba.

Muidugi tekkis ka selline reisikihk nii ilusate ilmadega, et läheks isegi matkama. :)
Ehk lööngi korralisel või erakorralisel sel hooajal kaasa...

Ja siis me lugesime Silveri ajaveebi siin ühel päeval... Nii äge :)! Tahaks uuesti esmakursuslane olla, eeldusel, et teie olete ka siis samasugused.

Ja siis ma olen kõvasti kirju kirjutanud, enamasti positiivseks vastukajaks TÜLKRi listi kirjadele või oma eluolust või lõputöödest.

Kallistan kõiki rahulikult :)!

Kirke, heas tujus ja peaaegu endaga rahul

Lund, lund, lund,... ehk seletuskiri

2010-11-21T11:09:00.000-08:00

Edit: koju jõudes mõtlesin, et ei postitaks äkki seda, aga ma arvan, et seda on siiski vaja...

Tohutult etteruttavalt olgu teid hoiatatud,
1. et antud kirjutis väljub suure tõenäosusega sellele blogi lubatud formaatidest;
2. see postitus tuleb selline, et siit ei ole võimalik välja lugeda klatši laupäeva kohta, kummagi laupäeva kohta – las mõlemad teemad jäävad vastavate pidude seltskondadele (loe: mina ja Kati oleme kadedad kõiketeadjad :7);
3. kuna see on MINU seletuskiri ja ma olen kord juba selline nagu ma olen (loe: skorpion), siis tuleb see kiri ilmselt väga susservusser eneseületuslikult segane.

Igaljuhul, kui oled juba jõudnud oma lugemisega millegipärast siiani, siis tea, et otsustasin oma tänase precious rongisõiduaja, mille jooksul tavaliselt kõige ägedamad eksprompt tutvused sünnivad, võtta endale, et üritada natukenegi siin oma motiive selgitada (ja ise ennast mõistma hakata?).Jah, ilmselt lähevad need kulutatud baidid siiski peamiselt mulle endale, sest suurem osa inimesi, kellele ma seda kirjutades mõtlesin ei satu ilmaski minu blogi lugema...
Oh well...November on olnud minu arust alati keeruline aeg: palju kiirem, palju pimedam, palju sünnipäevasem ja viimasega seotult ka palju üksildasem...Emotsionaalsem ilmsel(gel)t ka. Mäletate 12. klassi 24. novembrit Koerukatega, eks? Või siis viimaste aastate 1.-2. novembrit? Eelmise aasta 16. november on vast veel kõige toredam näide. Ja see aasta ei ole olnud ilmselgelt erand. Seega pole ma mentaalselt kohe kindlasti õige inimene, kes hetkel kõiki suhete tulekahjusid kustutama peaks!
13.-14. novembri kohta nii palju, et kohe kindlasti ma pettusin ma osades inimestes ja see tegi mulle see pettumine tohutult haiget ja ma oleks 14. hea meelega Lilyga 2kesi veetnud või tulekahjude kustutamisega tegelema hakanud, mistõttu vabandust nende ees, kellele ma tappa anda lubasin. Igal juhul, teadke, et mul ei ole lihtsalt loomuses kellegi peale viha pidada ja kellelegi haiget ma ka teha ei taha.
19.-20. novembri kohta nii palju, et ma ei käitunud ilmselt päris õigesti ja ma kohe kindlasti ei oska oma käitumist täielikult seletada... Aga nii palju, kui ma oskan, siis te olete lihtsalt nii äge-armas-hoolitsev-usaldatav seltskond, vähemalt minu suhtes ja mõnikord isegi liiga (ilmselgelt ei ole see juhuslik, et minu julguse vabalt juua ja koerukate/nõokate seltskonnas viibimise vahel on tugev korrellatsioon) ning ma hindan seda siiralt väga kõrgelt. Ma kardan, et pidevaks Koeru idülliks ei ole ma aga loodud, ei olnud keskkooli lõpuaastal ega ole ka nüüd. Magistri lõpus mõtleme uuesti...
(OMG, kui raske on seda kirjutada, kui vastas on eestlaslike silmadega pidevalt sügavalt silma vaatav sõdur, toim.)

Siiralt olukordade paranemist lootes,
Kiira Verekild

Täna on sügis...

2010-09-18T11:57:00.000-07:00

Jah, minu meelest on täna sügis. Ma olen viimasel ajal endale tunnistama hakanud, kuidas ma ikka tegelikult armastan seda osa aastast. Sügaval sisemusest on välja urgitsetud ammugi tõdemus, et ma jumaldan kevadet, aga sügisarmastus oli siiani osanud peitust mängida. Õhh, aga kas on mõnusamat aega, kui selline kergelt vihmane, kollakalt kumava õhu ja värvigammaga aeg, millest juba kergelt õhkub külma kargust suunates soojale ahjule lähemale, aga samas lubades enamasti üsna õhukesi riideid kanda, rahulikult ka külmakartlikumatel pikemaid jalutuskäikusid teha ja hommikuti pakkuda veel valgust.
Kikitriinu, minu uus lemmik õunasort

Mina ja sügis.

2010-09-04T07:25:00.000-07:00

Eile tööl olles sügelesid mu sõrmed pidevalt soovist ka teiega jagada kõiki emotsioonilaineid ja kilde, mis tõi nostalgialaksulik keskmine baaridaamistumisõhtu...*Aga täna siia sisse logides oli tuju juba hoopis teistsugune. Täna on selline vihmane ja rõske sügispäev, mis viib mu mõtted alati kuhugi unistuste maamajja, kus on mind ootamas küdev ahi (jah, ma oskan küll tuld teha), pooleliitrine tassike ravimteed, pehme fliis mille sisse akna all istudes end kerra tõmmata, et rõskust kontidest ja lihast välja saada,paksud triibulised villased sokid, mis sääred kergelt sügelema ajavad jalas, raamat käes, mida soojas lugeda, ümbritsemas loodus ja köögis vilistamas kann, mis vihjab kergelt sellele, et uus laar teed ootab väljamõtlemist.
Puuduvad asjade kuhilad, internet ja arvuti, raadio ikka tujumuutusteks ja maailmaasjadega kursisolemiseks siiski on. Õues ladistab ja ladistab ning toas on tunda kirjeldamat sügisele omast küpsete õunade, köögiviljade, ploomide, vihma ja äädikärbeste lõhna...
Millal selline sügisunelm välja kujunes ma täpselt ei teagi, võib-olla on see kogu aeg minu sees olemas olnud, aga eri paikades käies on lihtsalt sõnadesse ja teadlikku mällu tulnud ja pidevalt kinnitust saanud.
Igal juhul mul on tunne, et selle kujunemises tuleb tänada sponsoreid:
ema, Paukjärv, Otepää looduspargi peamaja, Vormsi saar, Sõpruse 9-5 rõdu, Katja Võru kodu, Mähma suvila, Järvselja praksibaas.
Suur tänu neile!

Kirke, sügisunelmais ekslemas

*Uudishimulikele esimese teemavälgatuse kokkuvõtteks olgu mainitud, et 4 austajat, 1 kalli+number komplekt ja üks armastusavalduskomplekt ehk üsna as usual

Seenepraksi keskpunktikriis.

2010-08-23T11:25:00.000-07:00

Armastan samblikke (mul on kohati tunne, et isegi rohkem kui samblaid või soontaimi), lihheniseerumata seente armastus läks täna üle. Tahan koju!

Russula sp, ilmselt emetica

11. augusti heietused...

2010-08-11T10:42:00.001-07:00

Nonii, minu suurepärane sugulaste-sõprade nädal on keskpaigas ja selle raames olen
1. saanud endale suurepärase koka(-)a(a)bi(tsa) ameti, mis on senini sisaldanud 3 eri kohas koos lastega ja veidi ka eraldi kokkamist. Täna sai Laura Britaga näiteks ayur veda* mõjutustega mustikapannkooke tehtud. :). Liisi, Silveri ja Kerliniga sai eelkõige ahjuküpsetisi tehtud ning alates 2. kokapäevast viimase lapse puhul ka ise koolitusel oldud - nimelt seletas kurgi-tomati salati jaoks asju tükeldav 3-aastane, et seletab mulle ka tükeldades, kuidas asju tuleb "tsahh tsahh" lõigata (tegin ühislõikamise ajal sellist häält, toim.) ja et näppe ei tohi noa alla jätta.
2. olnud 2 korda abiks purgikurgiteol.
3. KÄINUD 2. KORDA MUSTIKAL. Sellega seoses ärge minuga esimesel septembrikuu nädalavahetusel arvestage - ma olen oma kalli vanima õega Norra metsas seenel. :)
4. lõpetanud oma kaardistusabilise töö hooaja kolmes eri paigas käiguga, mille raames nägin õige Saxifraga loodusliku vormi ka ära! :)
5. üritanud 4 erinevas arvutis käies leida infot Gymnadenia conopsea kuparde valmissaamise kohta - hetkelgi olen just selle pärast arvuti taga, aga edutult. :(
6. mänginud, oi, kui paljude lastega...
7. näinud igas kodus suvel tõbist inimest (ja tänaseks saanud endale ka mingi viiruse)
Ja mis antud keskkonnale oluliseim...
8. teinud oma ajaveebi korda. Nüüd saab jälle linke küljele (ja mujale) lisada ja pilte postitustesse toppida, mis võimaldab mul taas normaalselt teiste tegemisi jälgida ja tekitab ka rohkem tahtmist siia sattuda.

Kiira,uimane ja tõbine, aga liigub siiski

P.S. Lily, ma sattusin tänu blogiuuendusele üle miljoni aasta sinu ajaveebi. Kullatükk oled, liiga geniaalne - nagu sulle siiski omane, eksole - leht! Tule ruttu tagasi, mu armas neiu.

P.P.S. Posdiduses võip esineda mõtevigu, aka kohe gindlasti on kiriavigu. ;)
_______________________________________
* Sellest ja Indiast tuleb kunagi veel üks teine jutt, kartke...

"Olen tiigrikutsu! Olen tiigrikutsu!"(Kerlin)

2010-08-09T04:42:00.000-07:00

Jah, lugu ongi nii nagu see kõlab: me kuulame Kerliniga eesti muusika (värsket) loomaklassikat läbi. Asi algas sellega, et kuulasime toakärbse laulu. Pärast seda tahtis laps juba mingit laulu karust ja pärast seda avastas laps, et oh tiigrikesest laul on ka olemas (kuulame juba päris mitmendat korda .) Igal juhul on väga äge näha, kuidas keegi sellest laulust siirast rõõmu tunne ja toas ringi tantsiskleb (antud juhul see ausalt ei ole mina).
Vahepeal leidsime Kätu toast kõige suurema musta ämblikku, keda ma eesti looduses näinud olen. Kahjuks (või no mõnes mõttes siiski õnneks) ei olnud Kätrinit kodus ja pilti sellest elukast ei saanudki...

Asja juurde asudes, tegelikult kirjutan siia selleks, et teid hoiatada: kui kunagi oma arvuti kätte saan, siis teen blogi korda nii, et küljeinfo ja pildilisamine ka funktsioneerivad. Ja siis ma hakkan ajaveebitsema! Muhahahahahaaa...

Praegu lähen ja veedan oma hea-tädi-mängimise-nädalat edukalt edasi ja valvan trepi peal istudes lapse wc uksetagust. ;)

Kirke, see sügiseootaja

P.S. &i, "Andrese lugude" 2. peatükk sai ka valmis ja seega ka žanr ja stiil raamatul olemas, aga tühjaks sai ka kahjuks arvuti aku (laadija Tartus), nii et nii pea asja täiendada/parandada ei saa. :(

P.P.S. Kui mul veab, siis homme saab uue seltskonnaga taas mustikale. :)

Mees vaatas teda lõõmavate silmadega...

2010-05-07T02:58:00.000-07:00

...ehk käitumaks võimalikult mitteratsionaalselt (kohvitass jäi ka hommikul minust Liisa laualevedelema, toim.), vaatasin ma "Tuulepealset maad" uuesti. (Aga sellest oli ikkagi kasu - ma ei pidanud enda tsitaatpealkirju kordama hakkama.)
Tegelikult ma tahtsin siia kirjutada lihtsalt seda
*************
BLOGIFORMAAT EI LUBADA ANTUD TEKSTIL ILMUDA

*************

Kurat sellega!

Kirke, teie optimistist lumekiir

Uus semester

2010-02-09T09:48:00.000-08:00

Tegelikult tahtsin juba eelmisesse postitusse kirjutada, aga mul oli täna selline koolipäev, kus kõik 3 loengut olid nii huvitavad, et igavlevalt kella piiluda ja loengu lõppu oodata ei olnud vajagi (jah, isegi Geneetika II). Ainukene erand oligi see mõttetu keskkonnakeemia loengu algus, aga selle täitis intensiivne mõttetegevus väga osavalt ära :)(vt alumist postitust,toim.). Võiks ülejäänud semester ka selline tulla :)! Üleeilsed loengud olid ka huvitavad, aga see, et jälle tuleb pikalt kuulamisega harjuda, andis tunda.

Kirke, tubli tuupur

...ja uhke selle üle!

Mõttelend "Bio Ajude" teemal...

2010-02-09T09:16:00.000-08:00

Täna, pärast keemiahoone WC-s saadud shokki, et oi, parandusteta variant - seesama, mille kirjapilt mulle ja Triinule oma grammatilise ebakorrektsuse tõttu ning kehva paigutuse tõttu väga närvidele käis ja Silveri loaga parandatud sai- on särgile saanud, veetsin esimesed pool tundi keskkonnakeemiast sellele (mis nagunii kuulus lugupeetud Aarne Pruksil sellele, et teha süvaanalüüsi teemal, millega tulevased loengud meil täidetud saavad, toim.), et üritasin välja mõelda mingit head põhjendust, miks selline kiri mu seljal peaks olema. Ja välja mõtlesin! Ilmselgelt on see iroonia, või pigem sardoonia, selle suhtes, et me kuulumegi juba teist aastat väga omapäraste "Bio Ajudest" adultide hulka, kõigi oma effektide ja deffektidega :7

Kiira, Bio Ajuga adult

Ood sisetundele...

2010-02-01T10:27:00.000-08:00

Jah, mu sisetunne, mis mind juba pea viimase nädala usinalt saatnud on - nii hea- kui ka iroonjas-mustamaiguliset - ei vedanud mind taas alt ehk nii veider kui see ka ei oleks, ma sain mikrobioloogia II ka B (kõik ained, kust ma läbi sain, olid sellel sessil siis B-d).

Elu on ikka naljakas.
Selgeltnägija-Kiira

Lugu sellest, kuidas Kiira kontsertil käis ja mis pärast juhtus.

2009-12-17T12:15:00.000-08:00

Arvake ära, mis tundmused mul seoses Jääääre jõulukontsertiga tekkisid?
Loomulikult olen ma nüüd tundmuste poolest üliarmunud Carmenilaadsest merdarmastavast neidisest ingel, kes liugleb ringi ja laulab... Praegused kõige hingelähedasemad lood on juudi polka ehk "Su silmades on üks roos", mis ei lasknud mul öösel magadagi, sest ma ei suutnud välja mõelda, mis suurepärane lugu see oli, pärast mida Tõun ütles nukkerüllatunult: "keegi ei laulnudki" - iga kord, kui seda välja mõelda üritasin, tulid mulle pähe hoopis need sõnad "Armastusest sulle räägin kena mees,
sellest, mis on läinud ja mis saabub,
kogu kaardipakk on laual sinu ees - usu, palun usu..." ehk laul "Ennustus", tõsi küll, korra hakkas unes õige laul ka kõrvus kõlama, aga hommikuks oli see taas lahkunud. Teine (või siis kolmas) lauludest, mis hirmsalt hinge on roninud, refräänitseb selliste sõnadega :
Armastan sind sest su silmis on laevad
Igatsuslinnud ja kevadetaju
Armastan sind sest su silmad mind laevad
Ja laevad su silmades kutsuvad koju
Muide, armunud Tormi Kevvai kirjutatud sõnad, ei olnudki sellest isikust ammu kuulnud (viimased mälestused temaga seoses on need, et ta on Kerlini lemmik tantsiva onuna minu Ökokalendris), rõõm kuulda, et loominguliselt :).
Vot ja nii ma olengi terve päeva ringi käinud, vaheldumisi kahte silmade laulu laulnud, armunud olnud (nii armunud, et isegi eksamiks õppida ei suutnud) ja muianud iseenda üle tänavalliikujate vaatevinklist mõelduna.
Alumised ja ülemised naabrid on ka minu dzässilaadse cover'ga kiusatud saadud, aga nad ei pahanda: d'n'b-le ja Smilersile ongi vaheldust vaja :)!
Ainus "-" kontserti juures ("+"-dest jäi mainimata veel näiteks suurepärane asupaik Genklubi näol ja palju uusi lugusid, toim.) oli see, et minu sülest oli ühe ülikalli Lily pea puudu... Ma loodan vähemalt, et ta sai minu mõtete kaudu sellest üritusest osa!
Muide, ma avastasin, et olin suutnud 1 loo järgi vale hinnangu anda "Pojaga restoranis" plaadile - minu meelest endiselt kõlab Jaan Söödi variant laulust "Vala veini" palju loomulikumalt, rahulikumalt ja armsamalt kui Riho Sibula oma -, tegelikult on tegu imetabase üllitisega, mille ma lõpuks pärast jõulu- ja sünnipäevahooaja lõppu (mitte et mul lootust oleks, et keegi selle mulle kingiks, aga siiski...) jaanuaris endale soetada julgen :).

Kirke, kõplakuninganna isiklikult.

Rosolje sureb välja.

2009-12-13T11:31:00.000-08:00

Vähemalt mul on selline tunne, sest alates minust ei söö meie peres ükski laps seda salatit. Sattusin sellele mõtlema, kui Laura sõi Kristaga kartulisalatit (või Keithi lapsepõlve keele valdajatele: solk)ja kui Kriss pakkus roosat salatit ka, siis Laura ütles, et rosoljet (või Keithi lapsepõlve keele valdajatele: mürk) ei soovi.

Mõtlesin, et vahelduse mõttes võiks pilveloomadega siia ka mõne mõttevälgatuse teele saata, tegelikult on mul viisaastakuplaanis siia plaanis kirjutada ka, miks ma viimasel ajal nii vähe ajaveebitsen, aga iga asi omal ajal...

Muide, mul on tunne, et see kahtlane allergia, mis mul mõni aasta tekib ja siiani kirpudest tundmatu allergiani (soja?) tiitleid saanud, tuleb mandariinidest, õigemini nende keemilisest boonuspaketist. Arvestades koguseid, milles ma neid vilju talvehooajal mugin, ei tasu iseenesest imestada (nätsukeemia allergia lõi ka omal ajal ju välja siis, kui terve paki ära nätsutanud olin, toim.) :D
Natukeseks ajaks nüüd apelsinide peale.

Kirke, parema poolega uskudes helgesse tulevikku ja vasaku poolega joonistades siilikesi(loe: mandalaid).

"Väikese printsi" vahepala

2009-12-05T02:19:00.000-08:00

""Ahaa! Seal on ju üks alam!" hüüdis kuningas, kui ta väikest printsi märkas.
Väike prints aga mõtles endamisi:
"Kuidas ta küll võib mu ära tunda, kui ta mind veel kunagi näinud pole?"
Ta ei teadnud, et kuningate jaoks on maailm väga lihtne. Kõik inimesed on neile alamad.
"Tule lähemale, et ma sind paremini näeksin," ütles kuningas, kes oli väga uhke sellele, et oli kellegi kuningas.
Väike prints otsis silmadega kohta, kuhu istuda, kuid terve planeet oli täis uhket hermeliinmantlit. Nii ta jäigi püsti seisma, ja kuna ta oli väsinud, siis ta haigutas.
"Haigutamine kuninga juuresolekul käib etiketi vastu," ütles ainuvalitseja. "Ma keelan sul haigutada!"
"Ma ei saa sinna midagi parata," sõnas väike prints segaduses. "Tulen pikalt reisilt ja ma pole maganud..."
"Sel juhul," ütles kuningas, "käsin sul haigutada. Ma pole juba aastaid kedagi haigutamas näinud. Haigutused on minu jaoks väga huvitavad asjad. Noh! Haiguta veel kord! See on käsk."
"See ajab mulle hirmu peale... Ma ei saa enam ..." pomises väike prints üleni punastades.
"Hm! Hm!" kostis seepeale kuningas. "Siis ma käsin sul vahel haigutada ja vahel ..."
Ta pobises veel natukene ja paistis pahane olevat.
Kuningas pidas kõige tähtsamaks seda, et tema autoriteeti austataks. Ta ei kannatanud sõnakuulmatust. Ta oli piiramatu ainuvalitseja. Aga kuna ta oli väga hea, siis andis ta ainult mõistlikke käske.
"Kui ma käsiksin üht kindralit," lausus ta ladusasti, "et ta ennast merelinnuks moondaks, ja kui see kindral minu sõna ei kuulaks, siis poleks see mitte kindrali süü. See oleks minu süü."
"Kas ma tohin istuda," küsis väike prints kartlikult.
"Käsin sul istuda," vastas talle kuningas ja tõmbas majesteetlikult oma hermeliinmantli hõlma natuke koomale.
Väike prints oli aga väga hämmastunud. Planeet oli imepisike. Mida see kuningas küll valitseda võis?
"Teie kõrgus, " ütles ta kuningale, "andestage, kui ma teilt midagi küsin ..."
"Käsin sul mind küsitleda," sõnas kuningas.
"Teie kõrgus... mida te valitsete?"
"Kõike," kostis kuningas suures lihtsameelsuses.
"Kõike?"
Kuningas osutas tagasihoidliku liigutusega oma planeedile, teistele planeetidele ja taevatähtedele.
"Kõike seda?" küsis väike prints.
"Kõike seda," kostis kuningas.
Ta polnud mitte ainult piiramatu ainuvalitseja, vaid ka maailmavalitseja.
"Ja tähed kuulavad teie sõna?"
"Aga muidugi," ütles kuningas. "Nad kuulavad otsekohe minu sõna. Korralagedust ma ei kannata."
Väike prints pani nii suurt võimu väga imeks. Kui see oleks olnud tema päralt, siis oleks ta võinud vaadata mitte ainult neljakümmend kolme päikeseloojangut ühe päeva jooksul, vaid seitsetkümmet kahte, või siis sada, või isegi kahtsada päikeseloojangut päevas, ilma, et tal oleks tarvitsenud oma tooligi nihutada! Ja kuna ta tundis ennast natuke kurvana, mõeldes oma väikesele mahajäetud planeedile, siis võttis ta julgust ja palus kuningat osutada talle heldust:
"Tahaksin näha üht päikeseloojangut!... Tehke mulle seda rõõmu... Käskige päikesel looja minna..."
"Kui ma käsiksin ühel kindralil liblika kombel õielt õiele lennata, tragöödiat kirjutada või siis merelinnuks moonduda, ja kui see kindral minu käsku ei täida, kes on siis süüdi, tema või mina?"
"Teie," lausus väike prints kindlalt.
"Täpselt. Igaühe käest tuleb nõuda seda, mida ta anda võib," jätkas kuningas. "Võim põhineb mõistusel. Kui sa käsid oma rahval minna ja ennast merre heita, siis teeb ta revolutsiooni. Mul on õigus nõuda sõnakuulmist, sest minu käsud on mõistlikud."
"Aga minu päikeseloojang?" tuletas väike prints kuningale meelde, sest ta kunagi ei unustanud küsimust, mille ta kord oli esitanud.
"Saad oma päikeseloojangu. Nõuan seda. Aga oma riigitarkuses ootan ma, kuni tingimused selleks soodsad on."
"Millal see on?" päris väike prints.
"Kuningas tegi: "Hm! Hm!" ja sirvis kõigepealt suurt kalendrit. "Hm! Hm! See on umbes... umbes... see on täna õhtul kell seitse nelikümmend! Ja siis sa näed, kui hästi minu käsku täidetakse."" (10.peatükk)

Eile hakkas see seik kummitama selle omamoodi armsa tõsidusega... või tõsise armsusega pigem.
Muide, Laura Brita nõustub ka alateadlikult Liiviga, mis puutub lasteraamatute kirjutamisse, mis on minu meelest väga äge! Rääkige veel, et tänapäeva lapsed on nii tohutult teistmoodi :7

Kirke reidipealinna idülli nautimas.

P.S. Kohe kohe tuleb kauaoodatud NÜGANENI lavastatud "MA ARMASTASIN SAKSLAST" Linnateatri lavalaudadele. Unistustelist tunneb end sellest väga puudutatuna.

P.P.S. Laupäevahommikud igatsevad "Tasakaalu"...

Killuke rõõmu mulle kõige südamelähedasemast kirjatusest.

2009-11-29T13:00:00.001-08:00

Loomulikult käib jutt Petroneprint-st ja loomulikult on see üsna ilmne, miks see kirjastus mulle kõige südamelähedasem on (peale selle ilmse asja on selle kirjastuse raamatutest protsentuaalselt kõige suurem hulk ka kodus olemas, toim.)
Muide, ma olen kunagi juba ühe Petroneprint-i raamatu võitnud, nii et kui mulle muidu ahelkirjalaadsed tooted ei meeldi, siis siin kohal teen rõõmuga erandi.

Nimelt, kui keegi ei ole veel lugenud, siis:
(Järgnevate linkidega on selline lugu, et ma väga tükk aega susserdasin ja panin oma itinaise talenti proovile, et need tööle saada, aga ju see jälle ei sobi mu taustale, et tal mingisugused aktiivsed lingid figureeriksid, aga ise kopipasteerida tasub neid ikka :), eriti teist, toim.)

Postita viis linki ja kingi endale raamat! Petrone Print proovib väikest blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleks Sul postitada oma blogis järgmised viis linki:

1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler: http://www.youtube.com/watch?v=qjwzT_w9uO4&feature=player_embedded

2) Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”:
http://www.youtube.com/watch?v=zlIexCTg5k0

3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”:
http://www.youtube.com/watch?v=soHob7ZHMZ0

4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost:
http://www.youtube.com/watch?v=CLRqnaoOgnA&feature=player_embedded

5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: http://eppppp.tahvel.info/2009/11/03/alustame-blogikampaaniat-postita-viis-linki-ja-kingi-endale-raamat/www.petroneprint.ee
Reeglid:
Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv. Lingid peavad olema aktiivseks tehtud. Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda. Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini. Üks blogi tohib osaleda üks kord.
Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi.)

Auhinnaraamatute valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

Sellega seoses, kui keegi on huvitatud kas "Minu Moldova", "Roheliseks kasvamise", "Paljaks kooritud", "Õun ära süüa" ning pikemas ja veel pikemas perspektiivis "Minu Alaska" või "Minu Eesti" lugemisest, siis minu koduses raamatukogus on need potentsiaalselt endiselt olemas :)!

Edu Teile!

Kirke, see heatujuline tüüp :)

Üleüldine postitus

2009-11-26T05:31:00.000-08:00

Jah, meil on nüüd lõpuks ka Aardlas Internetiühendus... Hurraa!
Kuigi vahepeal sai juba avastatud, et netisõltuvuseta on ka hiilgama tore elada, raamatud, 2006 aasta rahvatantsijad Jõhvis ja venekeelne Nickelodeon aitavad siiski alati!
Tegelikult on mul miljon mõtet läbi jooksnud selle pika ajaveebipausi ajal peast, mida siia kirjutada sooviks, aga loogish, et ma ometigi enam ei mäleta :7
Aga jah...
Kuid jah...
Midagi siiski...
1. 22. novembri hommikul ma ärkasin KAINENA mõttega, et ma siiralt jumaldan oma sõpru! Mis ma küll ilma teieta teeksin?! Ja ma ei Annitse praegu, pigem eieestlaslikun, sest millegi pärast meil - loodetavasti liialdades üldistusi tehes - on tihti imelik/naljakas kui sellist infot jagatakse. Seda ka, et respekt purjus Annile, kes tihti sarnast infot jagab. Minu meelest on see tohutult südamlik ja armas :)!
2. Nii imelik on, üldse ei tunne Struvest puudust, isegi pikad öised jalutuskäigud läbi pimedate parkide, mida ma endiselt tegelikult kardan, ei morjenda oluliselt.
3. Ma sain Liilia tädiks :)! Kaalusin eile juba Lilialesega uuesti tutvuse tegemist, kui oma peres juba 2 näidet võtta on, aga ei ole veel jõudnud :7
4. Hirrrmus loominguline tuju on!Mitte selline matemaatikaõpikulik ega lasteraamatulik, vaid pigem on sügiseselt sume ja sellest kassist saab veel sarvedega auto, mille kohal on kevadel põrnikatel tore kanuudega lendamas käia ja tähti süüa vahepealne tundmus. Eks paistab, mis sellest veel sünnib...
5. Nojahgi...

Kiira, see paremast reast neljas lühikonspektiline tüüp

P.S. Olen homme parem!

Elu kui pidev muusikapalade metamorfoos "Pühapäev" -> "Yesterday" näitel

2009-10-11T14:33:00.000-07:00

Ma ei tea, mis selle diagnoosi õige nimetus on, aga tänasest ma kardan üllatusi, jälle.
Lepatriinule ei hakka veel ohutut kohta otsima.

K.
P.S. Tõsi küll, mina elu seepeale ei kuulanud, Jaan Söödi "Kas jälle armastust" hoopis.

Õunakompott.

2009-10-04T13:32:00.000-07:00

Täna keetsin õunamoosi ja -kompotti. Esimene neist oli vana ja läbiproovitud retsepti järgi (loe: ma olen juba üks kord elus ja seda sel õppeaastal säärast moosi keetnud), teine oli uus katsetus. Nimelt tuli too idee sellest, et mul tuli hirmus isu sellise klassikalise ema keedetud õunakompoti järele... Hea meelega oleks helistanud talle sinna, kus iganes ta ka ei oleks, aga see ei ole hästi võimalik kahjuks. Jah, keegi oleks võinud mind põhikooli ajal hoiatada, kuna mul endal selle taipamiseks piisavalt oidu ei olnud, et peale taimede ja tavaretseptide - ma tean kuidas tema moodi kotlette ja liharulle teha, hapukurkide täpse retsepti sees on mälus lüngad - tasuks ka kõiki teisi samme jälgida, muidu äkki ei saagi kunagi neile jälile. Nüüd ma tegin aga hoopis teistmoodi õunakompotti: väikeste kooritud õunakuubikute,s,idruni rosinate ja ingveriga. Kas sellest saabki minu õunakompotiretsept? Eks aeg näitab.

Kiira - köögirebane oma esimesi arglikke sammu astumas

Raha raha raha

2009-10-03T10:26:00.000-07:00

Raha ei pidavat õnnelikuks tegema... Muidugi see ise ei tee, aga tihti need inimeste valmistatud asjandused, mida selle eest saab, aga küll :).
Nimelt ma sain täna selle kuu raha kätte :)!
Võite 10 korda arvata, mis olid need 4 asja, mida ma tegin siis, kui avastasin, et raha üle tuli?
Pakkumised tehtud? Nüüd võite rahuga joonealust lugeda:

_____________________________________________________________________

Nimelt:

1. Helistasin Meelisele ja kutsusin ta kinno Juliate filmi vaatama.
2. Mulle tuli meelde, et Lily lubas mulle täna helistada ja helistasin selle meeldetuletamiseks ise talle.
3. Tõstsin Sofia sülest ära voodi peale edasi tudima.
4. Jooksin poodi "Iseendale" plaati ostma.

No, mitu täppi läks?
Muide 1. poes, kuhu ma oma targa peaga läksin, sest teadsin, et sealt peaks ka Scholariga soodust saama, aga tutkit, vasja, ei olnudki seda plaati! Ja see, et Rahva Raamatust Hoidistepurki tahtsin, kadus pettumustähe varjus unustusse... Muide, sellest filmist, mida ma tol hetkel tunni pärast vaatama läksin, oli seal raamat ka sellise pakkumisega, et ostad raamatu ja saad 15 krooni kinopiletilt alla. Raamat ise oli muidugi peaaegu 300 krooni ja kuna ma ei olnud üldse kindel, kas tegu on ikka suurepärase linateosega, siis ei oleks minu veidikenegi ratsionaalne aju seda ostu enne filmi küll teinud.
Plaadi juurde naastes: Kaubamaja muusikaosakonnas ikkagi oli see siiski õnneks olemas. Ja te teate, mida ma sellest arvan.

Muide, film, mida me Meelisega vaatamas käisime ja mille jaoks õigemat inimest, kellega seda vaatama minna, annab leida, oli väga hea! Kokakoolakinost ja muudest toredatest retseptidest seoses selle kinoskäiguga võite aga peagi lugeda meelisblogist. Nii et, kallis Jõuluvana, sa tead, mida minu kingipakki sel aastal toppida, eksole?!

Kiira, ikka ja jälle täis õhku ja armastust

25.09.09

2009-09-26T03:23:00.000-07:00

Eile oli nii ilus-armas-hea päev, lihtsalt sõnuseletamatult ilus.
Esiteks oli eile Teadlaste Öö, mille raames sai sel aastal külastatud Vana Anatoomikumi. Vägevast hulgast suurepärastest üritustest sai just see koht välja pikitud kolmel põhjusel: esiteks, seal pakuti ravimteesid, teiseks, jääb Vana Anatoomikum ilmselt alatiseks minu hinge kui "Frankensteini" kodupaik ja kolmandaks, sobis just selle ajakava meie - minu ja Lily - plaanidega kõige paremini. Sellest, et kõige õigem valik sai tehtud, saime aru juba siis, kui sisse läksime: nimelt tuli kohe vastu Jordan, kes meie üllatuseks sellel õhtul seal teetegemisel abiks oli - tuli välja, et Elle, kes tundub väga armas ja Jordanlik inimene, töötab seal giidina :). Kuna jõudsime ilmselgelt liiga vara kohale, siis sai aidatud/segatud Jordani veekeetmisele kaasa. Ette kiirustades peab mainima, et siis valmis poolkogemata ka uus leiutis - jalgadel metallkausis asetsev veekeetja alus, mis hiljem külastama tulnud Mišale (meie varasem ja ülichill vene keele õppejõud, toim.), kes oma avastusest mullegi rääkis,väga meeldis :D. Kuna kõike toredat, mis Anatoomikumis oli, ilmselgelt kirjeldada ei jõua ega minusugune algaja suudakski, siis olgu öeldud, et Punase Risti onud olid toredad, Anatoomikumi töötajad enamasti armsad ja abivalmid kõigile minu küsimustele vastuseid leidma, seltskond hämmastavkummastavalt harmoneeruvalt suurepärane ja kodune (lisaks eelmainituile liitus meie seltskonnaga kohe alguses ka Aivar ning hiljem ka Anni, vilksamisi nähtud-suheldud sai veel Miša, Taaveti, Sauki, Meelise, Kai ja Marega),sisetunnet selles osas, kuhu üritusele minna, tuleb ikka usaldada. Muide, ma oskan nüüd 2 in 1 tsaud teha - nimelt, kui Aivar hakkas lahkuma, siis täpselt samal ajal tuli uksest sisse Sauk :7 ja mõlemad arvasid, et tsau oli neile :7
Alt ei vedanud meid sugugi ka järgmise ürituse valik, mis päevaplaanis niigi alguses peale dominantne oli, tõrjudes teisi potentsiaalseid valikuid välja ja viies minema mu viimase raha. Me ei olnud ikkagi ilmatuma aja juba Lilyga koos Jääääre kontsertil käinud. Ürituse toimumispaik ja korraldus oli hämmastavalt Deja Vu : taas rokiklubi, seekord siis Tartu võtmes, sarnase kujundusega ka ja hämmastaval kombel ei olnud siin ka peale esinejate ja Lily üldse tuttavaid nägusid, mida ma ei mäletagi, et oleks suurematel üritustel Tartus varem juhtunud ja tunne pärast kontserti ka vähemalt sama joovastunud. Kontsert oli muidugi mõista suurepärane - mis sõnu ikka minu suust pärast sellise ansambli esinemist võiks kuulda. Tegu oli siis Jaan Söödi 45 juubelile pühendatud kontsertiga ja natuke ka tema sooloplaadi esitlusega. Muide, see, kuidas Jaan sööt oma ilusate heledate silmadega silma vaatab janäiteks "Tiibu" või "Viimast laeva", mis mõlemad kuuluvad ka tema lemmiklaulude hulka, ette kannab või sõnab, et :"Publiku hulgas on ka täna märgata Carmenlikke tütarlapsi," (jutt käis Merimee "Carmenist", toim.) on endiselt lihtsalt liiga armas. Ühesõnaga viimane raha sai täiesti õigesse kohta paigutatud - pärast sellist kontsertit saab vabalt paar päeva ainult õhust ja armastusest ära elatud küll :)! Tuletage mulle siis uue kuu alguses meelde, et ma pean iseendale "Iseendale" plaadi ostma.

Teie tugevalt endorfiinilaksune Kiira

Grandioosselt hirmuhke avapauk

2009-09-18T10:24:00.000-07:00

Vaatad ja valid:
kahest kurjast – väiksema,
kahest tõest – parema,
sõbrannade seast – naise,
sõprade seast – isa.

Üksnes Ivani ja Jaaniga on häda,
Kalevipoja ja Dobrõnja Nikitšiga.
Kui oled lusti täis – laulad tšaskuskasid,
kui kurb – mediteerid seto leelode saatel.

Kõige sagedamini aga
resoneerid

kuskil vahepeal.

(„Valiku probleem” Igor Kotjuh)

Nii, arvake ära, miks selle ajaveebi esimene ametlik sissekanne just selle luuletusega algab? Esiteks, muidugi seetõttu, et juhtus ime ja botaanika praktikum, mis alati ajast üle läheb (isiklik rekord aja üleminekus 42 minutit ja muidugi siis, kui tuli 45 minutit pärast praktikumi lõppu juba valmisostetud piletiga bussile jõuda), lõppes täna tänu inglist õppejõule ja minu kiirele tegutsemisele hoopis 20 minutit varem - kõik läheb ikkagi lõpuks nii, kuidas on kõige parem – ehk loomulikult on tegu vana hea rongiluulega.Teiseks, minu meelest see luuletus sobib iseenesest siia ka päris hästi. Ja kolmandaks, millal ma ikka olen suutnud vastu panna kiusatusele kribada kuhugi üles rongiaknal nähtud luuletus. Uus ajaveebki ei ole selles suhtes mingi erand.

Kuna mul on hirmus kiusatus nüüd soolamandlitega krõbistama ja „Cosette” raamatut lugema hakata, siis üritan kiiresti vastata kõigile teile seoses uue lehe tekkimisega pähe tekkivatele küsimustele.

Miks uus ajaveeb?
Sisetunne lihtsalt ütles, et mul on vaja uut lehekülge, kus kirjutada, vana oli lihtsalt nii seletatavatel ja seletamatutel põhjustel end ammendanud.

Mille poolest see ajaveeb parem on?
Oi, väga paljude asjade poolest:
1. selle sisu tuleb kohe kindlasti vähemalt 10 korda kultuursem, millele boonuspaketti kuulub ka minu üritus kirjastiili ja interpunktsiooni parandada
2. selle kujunduse otsis ja hiljem ka selle HTML-i parandas minu kallis toakaaslane Katja isiklikult!
3. iga 195. postitus tuleb printsess Sofialt või mõnelt teiselt kõrgelthinnatud noorkirjanikult.
4. ABSOLUUTSELT kõik saavad kommentaare kirjutada, isegi ajaveebitud.

Kas kujundus jääbki selliseks?
Nii palju kui mina Kirket tean, siis tõenäosusega p(A)=0,9 ei jää: kohe kindlasti tulevad siiagi lingid, viited, pildid,... servaaladele. Poolikule kujundusele viitamiseks sai üles paremasse serva ka vaid osaliselt joonistatud kohvitass jäetud – ärtu emandast ei tohi Jaapani tantsuhiirgi maha jääda, mis siis rääkida veel Tallinnast või mõnest ajaveebist.

Nii ongi!
Kui kellelgi veel mõni küsimus või hea idee hinge peale tekkima peaks, siis võib selle kommentaaridesse kirjutada. Sellega olgu lint ametlikult läbi lõigatud!

Kirke

Proloogile eelnev jutt.

2009-09-09T13:55:00.000-07:00

Jutt siis selline, et Vanemuises on lõpuks uuesti kauaoodatud piletisadu ja kuna minus pulbitseb endiselt suur soov sel hooajal rohkem Vanemuises käia, siis seisan nüüd sama üksikute inimeste probleemi ees, millest Jürgengi hiljuti oma ajaveebis kirjutas: nimelt ei ole kõige toredam üksinda teatris käia, vaheaegadel passimise tõttu peamiselt. Seega, kui kellelgi on õnnestunud veel pankrotti endast eemal hoida ja on huvitatud ka kuni detsembrini mõnda Vanemuise lavastust vaatama tulla, siis ma oleks käpp. ;)

Kiira, see teatrikriitiku õeraas

P.S. Piletisadu kestab 13. septembrini.

Proloog

2009-09-08T12:15:00.000-07:00

väga tiip tõesti