00:00

Just sellisel kellaajal sain ma voodisse, et kirjutada... mmm.. ma ei oskagi täpsustada, millest täpselt. Ilmselt lihtsalt sellest, et ma olen armunud. Üsna tüüpiline tunne, miks ma ajaveebitsema kipun, eksole. Minu seekordsel (taas)armumisel on kaks nime: üks on juba päris krooniline - peaaegu aasta!- ja algab V tähega (ja seda pikemalt ilmselt seletama ei pea, kellesse ja miks), teine armastus on üks maa, millest kuuldes mul ikka ja jälle käed värisema hakkavad - triibulised pluusid, romantiline tulede südaöö, pikad sigaretid, baretid, croissantid, tõelise andumusega valminud kokakunst, tänavalapsed elamas elevantides, hõbedased küünlajalad, keerlevad väikesed tüdrukud, rrrrrrrr. Jah, ma tulin just vaatamast filmi "Südaöö Pariisis" (arvake ära, kes filmi välja valis!) ja hoolimata sellest, et nagu Hollywoodilikule filmile kohane, oli lõpp etteaimatav, oli see siiski nii lummav, et tuletas taas mu Julia vaimustuse meelde ("Julie&Julia"'st on kuskil varasemalt kirjas) ja tahan nüüd veel rohkem kui 2 päeva tagasi (mul on üldine Prantsuse vaimustus viimasel ajal Indiaarmastuse kõrvale tagasi kolinud, toim.) kokata kokata kokata,lugeda edasi hüljatuid, õppida prantsuse keelt, külastada Pariisi ja tippida ringi nagu teie väike prantsuse plikake.

Kirrke', teie prantslanna

Mida uut?! Mida uut?!

Haaa, lumi on lõpuks maas, raekojaplatsil käivad kahtlaste väikeste kollaste mehikeste jõugud keskpäeviti ringe moodustamas ja Tartu juhin Tallinnat 9 külmakraadi võrra.
Mida veel?
Ma olen siin viimastel päevadel pääris palju selliste ägedade, või õigemini ägfdfdate (Meelis, paranda mind!) taimede kohta artikleid lugenud:

või

kelledest viimane on suuresti süüdi selles, et ma üldse bioloogiat õppima tulin ja esimene süüdi selles, et ma botaanikast vaimustuses olen.
Nii et, Katu, kui järgmine kord keegi küsib, mis mu lemmiklilled on, siis vasta nii : "Ilmselt Euphrasia officinalis, aga kui seda ei leia, siis kõik Ophrys sp. tekitavad temas ka lapselikku vaimustust."
Muidugi korjata neid ei tohi, aga ma usun, et suurem osa inimesi ei leiaks neid ülessegi...

Ühesõnaga, kuna ma lugesin siin rohkelt artikleid, siis tuli mu pähe korraga pääris palju mõtteid, mida ma teostama peaks hakkama, ja ägedaid avastusi ka. Kas te teate üldse kui palju eesti filme te näinud olete? Mina lugesin lõpuks kokku 88, mis on kogu 481 (kui ma sellegi õigesti kokku lugesin) kõrval hädiselt väike arv. Nii et selles valdkonnas ootab ees suur parandustöö, esialgne eesmärk on 50%, mis arvestades, et ma ise lootsin näinud olevat 60% ja Meelis 30%, isegi väike arv.
Ja siis tuksub mu laua peal pikemat aega üks suurepärane kokaraamat, oodates sisseõnnistamist, nii et detsembri rahadega saavad varsti alguse nii filmi- kui ka kokandusprojekt. :). Ootan juba.

Muidugi tekkis ka selline reisikihk nii ilusate ilmadega, et läheks isegi matkama. :)
Ehk lööngi korralisel või erakorralisel sel hooajal kaasa...

Ja siis me lugesime Silveri ajaveebi siin ühel päeval... Nii äge :)! Tahaks uuesti esmakursuslane olla, eeldusel, et teie olete ka siis samasugused.

Ja siis ma olen kõvasti kirju kirjutanud, enamasti positiivseks vastukajaks TÜLKRi listi kirjadele või oma eluolust või lõputöödest.

Kallistan kõiki rahulikult :)!

Kirke, heas tujus ja peaaegu endaga rahul

Lund, lund, lund,... ehk seletuskiri

Edit: koju jõudes mõtlesin, et ei postitaks äkki seda, aga ma arvan, et seda on siiski vaja...

Tohutult etteruttavalt olgu teid hoiatatud,
1. et antud kirjutis väljub suure tõenäosusega sellele blogi lubatud formaatidest;
2. see postitus tuleb selline, et siit ei ole võimalik välja lugeda klatši laupäeva kohta, kummagi laupäeva kohta – las mõlemad teemad jäävad vastavate pidude seltskondadele (loe: mina ja Kati oleme kadedad kõiketeadjad :7);
3. kuna see on MINU seletuskiri ja ma olen kord juba selline nagu ma olen (loe: skorpion), siis tuleb see kiri ilmselt väga susservusser eneseületuslikult segane.

Igaljuhul, kui oled juba jõudnud oma lugemisega millegipärast siiani, siis tea, et otsustasin oma tänase precious rongisõiduaja, mille jooksul tavaliselt kõige ägedamad eksprompt tutvused sünnivad, võtta endale, et üritada natukenegi siin oma motiive selgitada (ja ise ennast mõistma hakata?).Jah, ilmselt lähevad need kulutatud baidid siiski peamiselt mulle endale, sest suurem osa inimesi, kellele ma seda kirjutades mõtlesin ei satu ilmaski minu blogi lugema...
Oh well...November on olnud minu arust alati keeruline aeg: palju kiirem, palju pimedam, palju sünnipäevasem ja viimasega seotult ka palju üksildasem...Emotsionaalsem ilmsel(gel)t ka. Mäletate 12. klassi 24. novembrit Koerukatega, eks? Või siis viimaste aastate 1.-2. novembrit? Eelmise aasta 16. november on vast veel kõige toredam näide. Ja see aasta ei ole olnud ilmselgelt erand. Seega pole ma mentaalselt kohe kindlasti õige inimene, kes hetkel kõiki suhete tulekahjusid kustutama peaks!
13.-14. novembri kohta nii palju, et kohe kindlasti ma pettusin ma osades inimestes ja see tegi mulle see pettumine tohutult haiget ja ma oleks 14. hea meelega Lilyga 2kesi veetnud või tulekahjude kustutamisega tegelema hakanud, mistõttu vabandust nende ees, kellele ma tappa anda lubasin. Igal juhul, teadke, et mul ei ole lihtsalt loomuses kellegi peale viha pidada ja kellelegi haiget ma ka teha ei taha.
19.-20. novembri kohta nii palju, et ma ei käitunud ilmselt päris õigesti ja ma kohe kindlasti ei oska oma käitumist täielikult seletada... Aga nii palju, kui ma oskan, siis te olete lihtsalt nii äge-armas-hoolitsev-usaldatav seltskond, vähemalt minu suhtes ja mõnikord isegi liiga (ilmselgelt ei ole see juhuslik, et minu julguse vabalt juua ja koerukate/nõokate seltskonnas viibimise vahel on tugev korrellatsioon) ning ma hindan seda siiralt väga kõrgelt. Ma kardan, et pidevaks Koeru idülliks ei ole ma aga loodud, ei olnud keskkooli lõpuaastal ega ole ka nüüd. Magistri lõpus mõtleme uuesti...
(OMG, kui raske on seda kirjutada, kui vastas on eestlaslike silmadega pidevalt sügavalt silma vaatav sõdur, toim.)

Siiralt olukordade paranemist lootes,
Kiira Verekild

Täna on sügis...

Jah, minu meelest on täna sügis. Ma olen viimasel ajal endale tunnistama hakanud, kuidas ma ikka tegelikult armastan seda osa aastast. Sügaval sisemusest on välja urgitsetud ammugi tõdemus, et ma jumaldan kevadet, aga sügisarmastus oli siiani osanud peitust mängida. Õhh, aga kas on mõnusamat aega, kui selline kergelt vihmane, kollakalt kumava õhu ja värvigammaga aeg, millest juba kergelt õhkub külma kargust suunates soojale ahjule lähemale, aga samas lubades enamasti üsna õhukesi riideid kanda, rahulikult ka külmakartlikumatel pikemaid jalutuskäikusid teha ja hommikuti pakkuda veel valgust.
Kikitriinu, minu uus lemmik õunasort

Mina ja sügis.

Eile tööl olles sügelesid mu sõrmed pidevalt soovist ka teiega jagada kõiki emotsioonilaineid ja kilde, mis tõi nostalgialaksulik keskmine baaridaamistumisõhtu...*Aga täna siia sisse logides oli tuju juba hoopis teistsugune. Täna on selline vihmane ja rõske sügispäev, mis viib mu mõtted alati kuhugi unistuste maamajja, kus on mind ootamas küdev ahi (jah, ma oskan küll tuld teha), pooleliitrine tassike ravimteed, pehme fliis mille sisse akna all istudes end kerra tõmmata, et rõskust kontidest ja lihast välja saada,paksud triibulised villased sokid, mis sääred kergelt sügelema ajavad jalas, raamat käes, mida soojas lugeda, ümbritsemas loodus ja köögis vilistamas kann, mis vihjab kergelt sellele, et uus laar teed ootab väljamõtlemist.
Puuduvad asjade kuhilad, internet ja arvuti, raadio ikka tujumuutusteks ja maailmaasjadega kursisolemiseks siiski on. Õues ladistab ja ladistab ning toas on tunda kirjeldamat sügisele omast küpsete õunade, köögiviljade, ploomide, vihma ja äädikärbeste lõhna...
Millal selline sügisunelm välja kujunes ma täpselt ei teagi, võib-olla on see kogu aeg minu sees olemas olnud, aga eri paikades käies on lihtsalt sõnadesse ja teadlikku mällu tulnud ja pidevalt kinnitust saanud.
Igal juhul mul on tunne, et selle kujunemises tuleb tänada sponsoreid:
ema, Paukjärv, Otepää looduspargi peamaja, Vormsi saar, Sõpruse 9-5 rõdu, Katja Võru kodu, Mähma suvila, Järvselja praksibaas.
Suur tänu neile!

Kirke, sügisunelmais ekslemas





*Uudishimulikele esimese teemavälgatuse kokkuvõtteks olgu mainitud, et 4 austajat, 1 kalli+number komplekt ja üks armastusavalduskomplekt ehk üsna as usual

Seenepraksi keskpunktikriis.

Armastan samblikke (mul on kohati tunne, et isegi rohkem kui samblaid või soontaimi), lihheniseerumata seente armastus läks täna üle. Tahan koju!

Russula sp, ilmselt emetica

11. augusti heietused...

Nonii, minu suurepärane sugulaste-sõprade nädal on keskpaigas ja selle raames olen
1. saanud endale suurepärase koka(-)a(a)bi(tsa) ameti, mis on senini sisaldanud 3 eri kohas koos lastega ja veidi ka eraldi kokkamist. Täna sai Laura Britaga näiteks ayur veda* mõjutustega mustikapannkooke tehtud. :). Liisi, Silveri ja Kerliniga sai eelkõige ahjuküpsetisi tehtud ning alates 2. kokapäevast viimase lapse puhul ka ise koolitusel oldud - nimelt seletas kurgi-tomati salati jaoks asju tükeldav 3-aastane, et seletab mulle ka tükeldades, kuidas asju tuleb "tsahh tsahh" lõigata (tegin ühislõikamise ajal sellist häält, toim.) ja et näppe ei tohi noa alla jätta.
2. olnud 2 korda abiks purgikurgiteol.
3. KÄINUD 2. KORDA MUSTIKAL. Sellega seoses ärge minuga esimesel septembrikuu nädalavahetusel arvestage - ma olen oma kalli vanima õega Norra metsas seenel. :)
4. lõpetanud oma kaardistusabilise töö hooaja kolmes eri paigas käiguga, mille raames nägin õige Saxifraga loodusliku vormi ka ära! :)
5. üritanud 4 erinevas arvutis käies leida infot Gymnadenia conopsea kuparde valmissaamise kohta - hetkelgi olen just selle pärast arvuti taga, aga edutult. :(
6. mänginud, oi, kui paljude lastega...
7. näinud igas kodus suvel tõbist inimest (ja tänaseks saanud endale ka mingi viiruse)
Ja mis antud keskkonnale oluliseim...
8. teinud oma ajaveebi korda. Nüüd saab jälle linke küljele (ja mujale) lisada ja pilte postitustesse toppida, mis võimaldab mul taas normaalselt teiste tegemisi jälgida ja tekitab ka rohkem tahtmist siia sattuda.

Kiira,uimane ja tõbine, aga liigub siiski

P.S. Lily, ma sattusin tänu blogiuuendusele üle miljoni aasta sinu ajaveebi. Kullatükk oled, liiga geniaalne - nagu sulle siiski omane, eksole - leht! Tule ruttu tagasi, mu armas neiu.

P.P.S. Posdiduses võip esineda mõtevigu, aka kohe gindlasti on kiriavigu. ;)
_______________________________________
* Sellest ja Indiast tuleb kunagi veel üks teine jutt, kartke...